Malaariaravimitest haigust ennetavate vaktsiinideni

Malaaria on haigus, mida levitavad Anopheles’e perekonda kuuluvad sääsed. Kui emane sääsk, kelle süljenäärmes on Plasmodium’i perekonda kuuluv parasiit, imeb inimese või mõne imetaja verd, siis satuvad haigustekitajad verre. Inimesel tekitavad malaariat viis Plasmodium’i perekonna liiki (P. ovale, P. vivax, P. malariae, P. falciparum ja P. knowlesi). Olenevalt malaariaparasiidi kui üherakulise organismi arengujärgust ja liigist võib ta olla ümar, ringi- ja poolkuukujuline või piklik ning tema suurus varieerub 1–20 µm piires. Tema tuumas on 14 kromosoomi, mis sisaldavad umbes 5200 kodeerivat geeni. Maailma terviseorganisatsiooni (WHO) andmetel on malaaria 84 riigis endeemne haigus. 2021. aastal haigestus sellesse 247 miljonit inimest, neist 619 000 suri. Iga päev sureb Sahara kõrbest lõuna poole jäävates Aafrika riikides malaariasse umbes 2000 last. Alla viieaastaste laste hulgas on enamjao surmajuhtumite põhjus nakatumine P. falciparum’iga, kuid väga ohtlikud on ka P. vivax ja P. knowlesi.