Epp Petrone: üle pika aja tabasin end raamatut lugedes nutmast
Maria Turtschaninoffi «Pärandmaa» läks mulle väga hinge. Kui aus olla, siis üle pika aja avastasin end olukorras, et raamatu lõpus hakkasid pisarad jooksma ja rinnas kiskus.