Каталог
President Alar Karise aastavahetuskõne on tasakaalukas ja inspireeriv üleskutse ühiskonna ühtekuuluvusele, julgustades inimesi leidlikkusele, õppimisele ja eneseusule. Kõne hõlmab Eesti rahvale nii hingeliselt olulisi väärtusi kui ka pragmaatilisi ettepanekuid, kuidas rasketest aegadest üle saada.
Õhtulehe piltnik käis uueaasta pidustusi pildistamas Noblessneri sadamas.
President Alar Karise uusaastakõne võttis käsile selle aasta kaks suurimat mure- ja mõttekohta – julgeoleku ning toimetuleku. Noorte jaoks on need teemad aga eriti olulised, kuna kaalul on kogu meie tulevik.
Iga inimene otsib rahu – nii enda seest kui väljast. Tasakaal annab julgust ja kindlust, millele toetuda. Aga kui turvatunne mureneb, tuleb see uuesti üles ehitada, igaühe enda panuse ja tahte abil, sõnas Vabariigi president Alar Karis oma aastalõpukõnes.
President Alar Karisele meeldivad selged ja lühikesed mõtted, sõbralik hoiak ning tasakaalukus. Ta ei ole otsi kirkaid kujundeid, isegi kui mõni teema seda vääriks. Kui president leidis lõppenud aastast üles mõned helged kohad, on Eestis siiski vähe neid inimesi, kes vaatavad 2024. aastale tagasi ja ütlevad: kõik oli imeline, enam paremaks minna ei saa!
Postimees soovib oma lugejatele uuel aastal kordaminekuid, õnne ja tervist!
Mis oleks vana aasta ärasaatmine ilma Vabariigi presidendi kõneta? Uus aasta ei jääks küll tulemata, kuid eestimaalastele saadetud tervituse ära jäämine jätaks õhku kiusliku küsimuse - kas meid ei märgatudki? On meil ju kindlaks kujunenud traditsioonid nagu üks president korraga ja see üks visandab läinud aasta punastest joontest lähtuvaid soovitusi, kirjutab kolumnist Tarmo Pikner.
Kui ajad on ärevad, kui oht on peagi käegakatsutav, kui hirmust on saanud pidev kaaslane, siis peab olema keegi, kes suudab rahustada, lisada erksaid värve, kasta lootust. Just selline on presidendi selle aasta viimane kõne, kirjutab kolumnist Viktoria Ladõnskaja-Kubits (Isamaa).
Eile lahkus meie seast 96-aastasena president Arnold Rüütel, kes oli Eesti Vabariigi president aastatel 2001–2006.
President Alar Karis soovis oma uusaastakõnes Eesti inimestele julgust ja uudishimu, leidlikkust ja otsustuskindlust. Nii on meil kindlam julgeolek ja parem toimetulek.
Kindlaks ja julgeks saavad need, kes tulevad kriisidest läbi. Ja läbi tulevad need, kes teevad koostööd, usaldavad ja toetavad üksteist. Ühtehoidev kogukond, see on meie tõeline jõud. See tähendab, et peame märkama ja toetama inimesi enda ümber, ütles president Alar Karis uusaastatervituses.
Minu koostöö president Arnold Rüütliga algas pärast Eesti iseseisvuse taastamist, nagu paljude teistegi tolleaegsete poliitikutega. Arnold Rüütlil oli oluline osa Eesti suveräänsusdeklaratsiooni ettevalmistamisel.
President Alar Karis meenutas teisipäeval surnud Arnold Rüütlit mehena, kes mõjutas oluliselt Eesti iseseisvuse taastamise ja iseseisvuse kindlustamise lugu. "Eesti jäi alati temaga, nagu tema jäi Eestiga," seisab Karise järelehüüdes.
Vana-aasta viimasel õhtul suri 96-aastaselt Arnold Rüütel, kes oli Eesti Vabariigi President aastatel 2001-2006.
President Alar Karis meenutab järelhüüdes Arnold Rüütlile tema saarlase sitkust, mis kindlustas vaba Eesti eksisteerimise.
„Kui Arnold Rüütlile oleks antud valida, kas olla Eesti NSV ülemnõukogu presiidiumi esimees või Eesti vabariigi president, siis tühjas ruumi oleks kindlasti vastanud, et tahaks olla president,“ hindab ajaloolane Jaak Valge president Arnold Rüütli rahvuslikku poolt.
Teisipäeval suri 96 aasta vanuselt Arnold Rüütel, kes oli aastatel 2001–2006 Eesti president, teatas presidendi kantselei.
Vabariigi Presidendi Kantselei teatab sügava kurbusega, et 31. detsembri õhtul suri 96-aastaselt Arnold Rüütel, Vabariigi President aastatel 2001-2006.
96aastaselt suri Arnold Rüütel, kes oli Eesti Vabariigi president aastatel 2001-2006.
Aasta viimasel õhtul toimub Tallinnas Vabaduse väljakul suurejooneline kontsert-valgusetendus.