Eesti roheparteide probleemid: Kas ebaküps väärtusruum või puudulik kompetents?

Kirikute asemel käisid eestlased palvetamas hiie all, näruse sotsiaal-majandusliku olukorra asemel pani laulva revolutsiooni lõkendama fosforiidikampaania, romaanide asemel on raamatupoodide müüduimad teosed Mikita mõtisklused kukeseentest. Ja sel kümnendil on hiigelinvesteeringute nagu Rail Balticu ja puidurafineerimistehase vastu sõditud keskkonnaargumentidega. Miks ei ole kõige selle taustal Eestis ühtegi tugevat rohelist erakonda?