Helsingi valmistub täna vastu võtma Venemaa presidenti Vladimir Putinit. Linn on suviselt rahulik ning ei ole erilist märki, et kohe saabub siia tähtis külaline –vaid presidendilossi lähistel asuvaid veekogusid kammitakse läbi, et teha kindlaks, et seal pole midagi kahtlast.
Kui Eestis oli möödunud nädala lõpus valitsuses keeruline aeg, siis see pole võrreldav olukorraga Itaalias, kus peaminister Giuseppe Conte sõimas senati ees paremäärmusliku erakonna Liiga juhi ja siseminister Matteo Salvini näo täis ning astus tagasi.
Keset ööd voodist kadunud elukaaslast otsima tõtanud Igor* kuulis naabrimehe aknast ohkeid, mis hääle järgi kuulusid ta kallile kaasale. Püha viha täis mees otsustas asja uurida ning sadas klaasi klirinal kõnealusesse magamistuppa sisse. Edasine asjade käik maalis juba naabrimehe korteri seinad veripunaseks ja viis Igori kohtupinki.
„Too! Ümber! Kaldale!“ hüüavad treenerid veepäästekoertele käsklusi. Lapsed koos emadega jälgivad kaldalt põnevil pilkudega päästevarustusega koeri, kes järgemööda „uppuja“ poole ujuvad. Hara sadamas on meeleolukas päev üksikvanemaga perede lastele, kus ühing „Märjad käpad“ ja Juminda vabatahtlikud päästjad tutvustavad oma tööd.
Kümneselt jäi Peter Fonda ilma oma emast. Isa, Hollywoodi superstaar Henry Fonda, polnud poja jaoks südames kohal olnudki. „Tahtsin, et mind kuuldaks – mu isa ei suhelnud minuga üldse,“ seletas Peter, miks temast kujunes „Easy Rideri“ mässuline rännumees. „Kui sain teada, et ma polegi mina ise, vaid Henry Fonda poeg, vihastasin. Mul polnud aimugi, kes isa on. Nõudsin, et mind kuuldaks mu enese tingimustel.“
See oli ilusal õhtul möödunud nädalavahetusel Tartu tänaval, kui ütlesin ühele sõbrale häälekalt midagi, mis tegelikult oli mõeldud vastutulijale. Ma ei ütle, mida, sest siis hakkaksin automaatselt otsima ettekäändeid, miks õelus oli õigustatud.
Ühe tänapäeval aktuaalse tarkuse järgi muutub kümme korda öeldud vale faktiks. Tahame me seda tunnistada või mitte, aga oleme olukorras, kus tuleb seista selle eest, et Eesti valitsuse tasandil järjepidevalt maha hõigatavad valed ei muutuks tõeks ega hakkaks oma elu elama.
Ideoloogia allajäämist reaalpoliitikale on juhtunud ka pärast Molotovi-Ribbentropi pakti, kirjutab kolumnist Erkki Bahovski.
Liikluskasvatus on pikk ja põhjalik protsess, mis saab alguse kodust, kirjutab mootorsõidukijuhi õpetaja Raivo Kiisk.
